Mine sisu juurde

Balti raudtee

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib laiarööpmelise raudteest; aastail 1963–1992 Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindanud raudtee haldusüksuse kohta vaata artiklit Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee
Balti raudtee
Балтийская железная дорога
Laiarööpmeline Balti raudtee ja kitsarööpmelised raudteed Eestis 20. sajandi alguses
Asutatud 1870
Tegevuse lõpetanud 1907
Õiguslik staatus eraraudtee
Peakorter Peterburi
Tegevuspiirkond Eestimaa ja Peterburi kubermang
Peaorgan Balti Raudtee Selts

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.

Algul Balti Raudtee Seltsile kuulunud raudtee ühendas Paldiskit Peterburi-lähedase Tosnoga Nikolai raudteel[1]. Veidi enne 45. versta lõppes peatee Tallinnas Balti jaamas, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.[2]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

1845. aastal esitati Peterburi-Tallinna raudtee esimene plaan, kuid selle teostamiseks ei leitud piisavalt rahastajaid. 1862. aastal koostati Paldiski–Tallinna–Peterburi raudtee projekt. Järgmise aasta kevadel esitas Alexander von der Pahlen Teedeministeeriumile avalduse Balti raudtee ehitamiseks. 10. augustil 1868 kinnitas Venemaa keiser Aleksander II kontsessiooni, millega anti kokkulepitud tingimustel ja ajaks õigus kasutada loodusvarasid, maad ja tööjõudu Balti raudtee ehitamiseks.

Kontsessiooni tingimuste järgi pidi Balti Raudtee Selts ehitama oma riisikol eraraudtee, varustama selle nii veeremi kui ka muu vajalikuga. Vagunite ja vedurite korrashoiuks kohustuti ehitama töökojad. Kogu raudtee ulatuses tuli rajada telegraaf. Ehituseks vajalikke kaupu lubas riik importida tollimaksuta. Valminud raudtee pidi jääma 85 aastaks aktsiaseltsile ning minema seejärel tasuta riigile. Riigile jäi õigus raudtee ära osta, kui ehituse valmimisest on möödunud 20 aastat.

Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910

23. novembril 1868 asutati Peterburis Balti Raudtee Selts, mille presidendiks valiti Aleksander von der Pahlen. Raudtee ehitus algas mais 1869 ja lõppes augustis 1870. Raudtee Paldiskist Tosnoni lõi transpordiühenduse Peterburiga ning oli 390 versta (416 km) pikk, lisaks 45 versta kõrval- ja tagavarateid. Tosnoni kaudu tekkis võimalus luua ühendus Peterburi–Moskva raudteega. Raudtee avati ametlikult 5. novembril (vkj 24. oktoober) 1870 Narvas.[3]

1880. aastail kestis reis Tallinnast Peterburi kümme tundi. Tallinna ehitati Balti raudtee ainus I klassi jaam – Balti jaam –, kus peale ootesaalidele oli restoran ja daamide ruum. Raudteel sai sõita I, II või III klassis. I klass oli kõige parem ja ka kõige kallim. Tallinna jaamas oli eraldi ootesaal iga klassi reisijate jaoks. Jaamahoone valmis lõplikult 1871. aastal, seal olid ka Balti Raudtee Seltsi ruumid.

Kaubaveo maht raudteel jäi oodatust väiksemaks, sest raudteel puudus otseühendus Peterburiga. Ümberlaadimine Gattšinas muutis kaubaveo liiga aeglaseks. Aastal 1872 ostis Balti Raudtee Selts probleemi lahendamiseks Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee. Seltsi omandisse läks ka haruraudtee läbi Ligovo ja Krasnoje Selo, see võimaldas Balti raudteele paremat ühendust Peterburiga. Samal ajal koliti Balti Raudtee peakorter Balti jaamast Peterhofi raudteejaama, mis nimetati ümber Balti vaksaliks.[4] Raudteeinseneride peakorteriks jäi siiski Tallinn.[5]

1876. aastal valmis Tapa–Tartu laiarööpmeline raudteeharu, kuid regulaarliikluseks avati see alles järgmisel aastal.[6] Selts soovis seda haru edasi Riiga pikendada, ent 1889. aastal valminud Pihkva–Riia raudtee hülgas selts selle plaani.[7]

Aastail 1870–1893 põhines Balti Raudtee seltsi erakapitalil. 1893. aastal aga riigistati Balti raudtee ja Pihkva–Riia raudtee ning loodi Balti ja Pihkva–Riia raudtee (Балтийская и Псково-Рижская железная дорога), mille peakorter oli Peterburis ning millele kuulusid järgmised raudteeliinid:

1907. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel Looderaudtee (vene Северо-Западные железные дороги)[8][9]. Eestis asunud raudteelõigu kohta kasutati ka 20. sajandi algul ka nimetust põhja-õhtu raudtee[10]

Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas 1880. aastal
Euroopa ja Venemaa keisririigi raudteed 1891. aastal
Raudteed Baltikumis 1902. aastal
Raudteeliinid 1918. aastal

Jaamad ja peatused

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa keisririigi normatiivide järgi jaotati raudteejaamad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi. Raudteejaamad paigutati põhimõttel, et kõrgema järgu jaamade vahele jääva teelõigu keskel asuks III klassi jaam ja nende vahel omakorda 1–2 IV klassi jaama. Vajadusel lisati V klassi vahejaamu ja raudteepeatusi. Venemaa keisririigis oli tava rajada II klassi jaam iga 70–100 versta tagant, madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse.

Balti raudtee algsel Paldiski–Tallinn–Gatšina liinil vastas I klassi jaama nõudeile üksnes Tallinna Balti vaksal; II klassi kuulus esialgu kolm jaama (Gatšina, Narva, Rakvere), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks jaama. Raudteerajatised kavandati üldnõuete alusel. Eeskujuks olid Lipetski ja Tomski kandis 1869. aastal avatud Grjazi–Borissoglebski raudtee rajatised. II klassi jaamad olid eri suurusega, ent ühtse kujundusega puidust tüüphooned kivist keskosaga.

Jaamahoonete ruumide ja sisustuse nõuded olid kehtestatud klasside kaupa. Tüüpjaamahoone põhikorrusel olid oote- ja ametiruumid (sh telegraafiruum ja jaamaülema kabinet) ning teisel korrusel töötajate eluruumid. Kahte ootesaali lahutas avar vestibüül hoone keskteljel, seal sai osta pileteid ja vormistada pagasidokumente[11].

Põhitrass

[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa-Tartu raudtee

[muuda | muuda lähteteksti]

Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee

[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina-Ligovo harutee

[muuda | muuda lähteteksti]
Duderhofi raudteepeatuse jaamahoone (1910 )

Jaamad ja peatused on seisuga 1891.

Paldiski–Tosno raudtee ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Balti raudtee rajati aastail 1869–1870 Eestimaa rüütelkonna peamehe ja Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee Paldiskist Peterburi-lähedase Tosnoni jaotatud viieks jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks.

I jaoskond

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaoskonna vastutusaas oli teelõik Paldiskist Aegviiduni (umbes 100 versta). Jaoskonna keskus oli Tallinn[15]. Aprillist novembrini kestnud töid tegi 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud.[16]

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Paldiski – Keila (Kegel) – Tallinna Balti vaksal – Raasiku (Rasik) – aastast 1876 Kehra (Kedder) – Aegviidu (Charlottenhof).

II jaoskond

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaoskonna vastutusalas olid ehitustöid Aegviidust Jõhvini (umbes 103 versta). Jaoskonna keskus oli Rakvere[15].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Aegviidu (Charlottenhof) – Tapa (Taps) – Kadrina (Catharinen) – Rakvere (Wesenberg) – Kabala (Kappel) – aastast 1890 Sonda – Püssi (Isenhof) – Kohtel – Jõhvi (Jewe). [17]

III jaoskond

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaoskonna vastutusala hõlmas ehitustöid Jõhvist kuni Volossovo lähisteni (umbes 97 versta). Jaoskonna keskus oli Narva[15].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Jõhvi (Jewe) – Vaivara (Waivara) – Narva (Narva raudteesild) – (Sala pooljaam) – Jamburg – Weimarn – Moloskovitsõ (Moloskowitzi) – Volossovo (Wolosowo).

IV jaoskond

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaoskonna vastutusala hõlmas ehitustöid Volossovost Gattšinani (umbes 45 versta)[15].

Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – Jelizavetino – Voiskovtsõ – Gattšina.

V jaoskond

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaoskond vastutas ehitustööde eest Gattšinast Tosnoni (umbes 43 versta)[15].

Balti Raudtee Peatehased

[muuda | muuda lähteteksti]

1870. aastatel ehitati Balti raudtee taristu teenindusettevõte Balti Raudtee Peatehased, mille peamaja asus Tallinnas Kopli ja Telliskivi tänava nurgal. Raudteede peatehases asus depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad. Suurem osa ehitistest on lammutatud. Aastail 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus tänapäeval asub vaguniremonditsehh.

 Pikemalt artiklis Balti Raudtee Peatehased

Tallinnas elasid raudteetehaste töölised peamiselt Kalamajas ja Uues Maailmas. Raudteejaamade teenindamisega olid seotud Kitseküla ja Tallinn-Väikse asumi elanikud.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong! Virtsu
  2. ↑ Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31
  3. ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32
  4. ↑ Mehis Helme, Eesti raudteede 100 aastat, lk 13-16.
  5. ↑ Vene raudteede teejuht aastal 1877
  6. ↑ Mehis Helme, Eesti raudteede 100 aastat, lk 16.
  7. ↑ Mehis Helme, Eesti raudteede 100 aastat, lk 18.
  8. ↑ ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288
  9. ↑ ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456
  10. ↑ Tallinn: põhja-õhtu (Balti-) raudtee waksal = Reval: Nord-West (Baltischer-) Bahnhof, www.digar.ee
  11. ↑ Leele Välja, 20. sajandi Eesti raudteejaamad, register.muinas.ee, Tallinn 2012.
  12. ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Царская охота (Мариенбург)
  13. ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Тайцы
  14. ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Дудергоф
  15. 1 2 3 4 5 Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28
  16. ↑ Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42
  17. ↑ Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 lk. 292

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Balti_raudtee&oldid=7231043"