Ines Aru

Ines Aru (aastani 1969 Ines Parker; sĂŒndinud 1. juulil 1939 Tallinnas) on eesti nĂ€itleja.
Ta on lÔpetanud 1957. aastal Tallinna Kultuurhariduskooli ja 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (I lennus).
Ines Aru on töötanud aastatel 1961â1963 Ugala teatris, 1963â1964 Vanemuise teatris, 1964â1965 Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias, 1965â1973 Rakvere teatris ja 1980â1994 Vanalinnastuudios. Alates 1994. aastast on ta olnud vabakutseline nĂ€itleja.
Aastatel 1973â1980 oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi lavakĂ”ne Ă”ppejĂ”ud.
Ta on kehastanud muu hulgas Elisabeth JÔhvit.
Rollid
[muuda | muuda lÀhteteksti]Ugala teatris
[muuda | muuda lĂ€hteteksti]1960â1961
[muuda | muuda lÀhteteksti]- "Vika esimene ball" (Edit)
1961â1962
[muuda | muuda lÀhteteksti]- "Elavad Ôied" (Galja)
- "Vaaraod" (Odarka; Katerina)
- "LÔpp-peatus" (Greta)
1962â1963
[muuda | muuda lÀhteteksti]- "Kajakad saadavad" (Laime Jonikite)
- "Orpheus laskub pÔrgusse" (Carol Cutrere)
1991â1992
[muuda | muuda lÀhteteksti]- "Rohukannel" (Dolly Talbo)
1993â1994
[muuda | muuda lÀhteteksti]- "Peame elama, mutikesed!" (Netty)
Filmides
[muuda | muuda lÀhteteksti]- "Vihmas ja pÀikeses" (1960)
- "KeskpÀevane praam" (1967)
- "Viini postmark" (1968)
- "Nukitsamees" (1981)
- "Karge meri" (1981)
- "Karoliine hÔbelÔng" (1984)
- "Metsluiged" (1987)
- "JĂŒri Rumm" (1994)
Tunnustus
[muuda | muuda lĂ€hteteksti]- 1985 â Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1988 â Eesti Teatriliidu naispeaosatĂ€itja auhind
- 1995 â Meie Mats
- 2002 â Raadioteatri nĂ€itlejaauhind
- 2013 â ValgetĂ€he IV klassi teenetemĂ€rk[1]
- 2014 â Raadioteatri nĂ€itlejaauhind
Isiklikku
[muuda | muuda lĂ€hteteksti]Ines Aru isa Martin Johannes Parker (1906â1941) ja ema Leena Laid-Parker (1902â1942) olid kommunistlikud aktivistid. Nad mĂ”lemad arreteeriti 1920. aastatel Eesti Vabariigis töölisliikumisest osavĂ”tjatena ning mĂ”isteti sunnitööle, kust vabanesid 1938. aasta amnestiaga. Paar abiellus ning neil sĂŒndis veel enne sĂ”ja algust tĂŒtar, kellele pandi nimeks Inez Inessa Armandi jĂ€rgi. Teise maailmasĂ”ja ajal evakueeriti Ines koos ema ja vanaemaga 1941. aasta juulis Venemaale Samara oblastisse Kinelisse Uurali mĂ€gedesse. Sama aasta augustis jĂ€rgnema asunud isa hukkus evakueerimislaeval. JĂ€rgmise aasta talvel suri ema 40-aastaselt vanglas saadud tuberkuloosi. Vanaema koos Inesega naasis Tallinna.
Ines abiellus 1969. aastal Kaarel Aruga. Neil on tĂŒtar Assol ja poeg KÀÀrt.
Viited
[muuda | muuda lĂ€hteteksti]- â Eesti riiklike teenetemĂ€rkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
VĂ€lislingid
[muuda | muuda lÀhteteksti]- Ines Aru Eesti filmi andmebaasis

- Priit Pullerits. Ines Aru, hingeelu urgitseja paanika instituudist Elu24.ee, 27. juuni 2009