Palestiina

See artikkel räägib Palestiina Riigist, mille all mõistetakse siin artiklis neid piirkondi ajaloolisest Palestiinast, mis ei kuulu Iisraeli koosseisu: Gaza tsooni ja Jordani Läänekallast. Ajaloolise Palestiina kohta vaata artiklit Palestiina (ajalooline)

---

Palestiina Riik araabia دولة فلسطين Dawlat Filasţīn
Palestiina lipp Palestiina vapp
Riigihümn	Fida'i ('Minu lunastus')
Pealinn	presidendi residents Rām Allāhis, pealinnaks soovitakse Jeruusalemma
Pindala	6020 km²
Riigikeel	araabia
Rahvaarv	5 227 193 (2021)
Rahvastikutihedus	868,3 in/km²
President	Maḩmūd ‘Abbās
Peaminister	Muḩammad Muşţafá
Iseseisvus	1948; 1988
SKT	14,498 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	2867 $ (2015)
Valuuta	Egiptuse nael, Jordaania dinaar, Iisraeli seekel
Usund	muslimid
Ajavöönd	maailmaaeg +2
Tippdomeen	.ps
ROK-i kood	PLE

Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal. 2025. aasta mai seisuga on Palestiinat tunnustatud 146 riiki ÜRO 193-st liikmesriigist.

Riiklus

Palestiina iseseisvust tunnustanud riigid

Palestiina riiklust on 1. novembri 2018 seisuga tunnustanud 136 ÜRO liikmesriiki ning Vatikan, kuid enamik Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riike pole Palestiinat iseseisva riigina tunnustanud. Samas tunnustavad paljud riigid Palestiina Omavalitsust Palestiina elanike esindajana. Eesti pole samuti Palestiina riiklust tunnustanud. ÜRO kavatses Palestiina riigi rajada 1947. aasta otsuse alusel 1948. aastal koos Iisraeli moodustamisega, kuid iseseisvuse väljakuulutamist takistas naaberriikide sissetung Iisraeli ja puhkenud sõda. Palestiina Vabastusorganisatsioon kuulutas Palestiina iseseisvuse välja 15. novembril 1988 Alžeeria pealinnas Alžiiris. 23. septembril 2011 taotles Palestiina Omavalitsus ÜRO Peaassambleelt riigi tunnustamist 1967. aasta Kuuepäevase sõja eelsetes piirides.

2012 sai Palestiina ÜRO vaatlejaliikme staatuse ning sama aasta lõpus kinnitas ÜRO, et organisatsiooni ametlikus dokumentatsioonis hakatakse haldusüksust nimetama Palestiina Riigiks. 3. jaanuaril 2013 võttis Palestiina Omavalitsus kasutusele Palestiina Riigi nime. ÜRO liikmesuse taotlemisel on vaja ka ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiitu, kuid Ameerika Ühendriigid on lubanud sellise otsuse vetostada.

Nimi

Palestiina nimi on araabia keeles فلسطين‎ Filasţīn. Nimi tuletub heebreakeelsest sõnast "vilistid" (פְּלִשְׁתִּים pelištīm) ja tähendab vilistite maad.

Asend

Palestiina Omavalitsuse hallatav ala jaguneb kaheks üksteisest eraldatud territooriumiks: Gaza tsooniks ja Jordani Läänekaldaks. Gaza tsoon asub Vahemere idakaldal, piirnedes lõunas ja edelas 13 kilomeetri ulatuses Egiptusega ning kirdes, idas ja kagus 1950 kehtestatud vaherahu alusel 59 kilomeetri ulatuses Iisraeliga. Jordani Läänekallas piirneb üldjoontes 330 kilomeetri ulatuses põhjas, läänes ja lõunas Iisraeliga ning idas 148 kilomeetri ulatuses piki Jordani jõge ja Surnumerd Jordaaniaga. Hiljuti rajatud juudi uusasunduste tõttu on Iisraeli ja Palestiina piir Läänekaldal vastastikku määratlemata. Palestiina riigi rannajoone kogupikkus on 40 kilomeetrit. Palestiina riigi koosseisu ei kuulu Jeruusalemm.

Loodus

Jordani oru maastik

Pinnamood

Jordani Läänekallas on valdavalt mägine ja seal asub Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi kõrgeim punkt Nabi Yunise mägi (1030 m). Surnumere kaldal asub territooriumi madalaim punkt – 408 meetrit alla merepinna.

Gaza tsoon on madala pinnamoega, mida ilmestavad liivaluited. Gaza sektori kõrgeim koht, Abu 'Awdah mägi ulatub 105 meetrit üle merepinna.

Veestik

Mageveeressursside valdamine on üks peamisi probleeme Palestiina Omavalitsuse ja Iisraeli vahel. Palestiina territooriumil on vähe siseveekogusid. Läänekalda territoorium piirneb Surnumerega ja peamine mageveekogu on Jordani jõgi, kuid Oslo lepingutega on Palestiina Omavalitsusel piiratud kasutusõigus Jordani jõe veeressursside üle. Gaza tsooni peamine mageveekogu on Vahemerre suubuv HaBesori oja ja Läänekalda pikim oja on Wadi al-Far'a.

Elanikkond saab oma peamised mageveevajadused põhjavee kaudu. Palestiina territooriumi elanikkond kasutab magevee vajaduste rahuldamiseks kolme põhjavee vesikonda. Gaza tsoonis asub 273 avalikku kaevu ja 9 ÜRO Palestiina abiorganisatsiooni (UNRWA) kaevu.

Taimestik

Palestiina Riigi territooriumil on kirjeldatud 2500 taimeliiki, millest 40 on ohustatud. Gaza tsoonis asuva HaBesori oja kaldad on võrreldes ümbruskonna maastikuga taimestikurikkad. Seal on tuvastatud 70 taimeliiki 32 perekonnast. Piirkonna suurim taimeperekond on korvõielised.

Läänekaldal leidub 26 000 hektarit metsamaad, peamiselt Ţūlkarmi ja Janīni kubernerkonnas. Piirkonna peamised puuliigid on merimänd (Pinus halapensis), pistaatsia, harilik jaanikaunapuu, küpressid ja tammed.

Loomastik

Araabia nektarilind

Palestiina asub Aafrika, Aasia ja Euroopa loodusgeograafiliste piirkondade kokkupuute alal. Gaza tsoonis on tuvastatud 3 päriskonnalise, 2 kilpkonnalise, 8 sisaliku ja 8 maoliiki. Läänekaldal on tuvastatud 36 roomaja liiki.

Palestiina alalt on kirjeldatud üle 520 linnuliigi. Piirkonna endeemne linnuliik on araabia nektarilind (Nectarinia osea).

Maismaaimetajatest on piirkonnas levinud nuubia kaljukits (Capra nubiana), dorkagasell (Gazella dorcas) ja mägigasell (Gazella gazella). Kiskjatest leidub riigis hunti, leopardi ja vööthüääni. Gaza tsoonis on tuvastatud 15 liiki imetajaid, sealhulgas hunt, šaakal, metskass ja mangust.

Keskkonnakaitse

HaBesori oja märgala on üks peamisi märgalasid Lähis-Idas. Lindude rändetee läbib Gaza tsooni. Jordani Läänekaldal asub 50 loodusreservaati, samuti asub Iisraeli okupeeritud Läänekalda alal omakorda 73 loodusreservaati. Palestiina peamised looduskaitsealad on Umm al-Tuti kaitseala, Al-Hashmi kaitseala ja Wadi al-Quffi loodusreservaat

Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi suuremad keskkonnaprobleemid on:

• puudulik jäätmekäitlus
• tööstuslik reostus
• magevee reostamine
• põllumajandusreostus
• urbaniseerumine
• elanikkonna madal keskkonnateadlikkus

Kliima

Palestiinas on valdav lähistroopiline vahemereline kliima, mida iseloomustavad pikk ja kuiv suvi ning lühike, aga sademeterohke talv. Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi saab topograafiliselt jagada järgmisteks agroklimaatilisteks piirkondadeks: Vahemere rannik, kõrgustikuala, idapoolne kõrbeala ja Jordani jõe org. Sademeid on rohkem Läänekalda loodeosa mägedes. Talvel võib sadada lund. Enamikku territooriumi ala kimbutavad põuad.

Valitsemine

Palestiina president Maḩmūd ‘Abbās

 Pikemalt artiklis Palestiina Omavalitsus

Palestiina Omavalitsuse juht on president, kellele kuulub täidesaatev võim ja kelle määrab ametisse Palestiina Vabastusorganisatsiooni kesknõukogu. President määrab ametisse peaministri.

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Palestiina Seadusandlikule Nõukogule, kus on 132 kohta. 2006. aasta parlamendivalimiste järel sai Hamas 74, Fatah 45, Palestiina Rahvarinne 3, Kolmanda Tee liikumine 2 ja Palestiina Rahvuslik Initsiatiiv 2 kohta. Lisaks pääses parlamenti veel 2 väiksemat parteid ja 4 sõltumatut kandidaati.

Palestiinas kehtib mitmeparteisüsteem, kuid populaarsemad parteid on Fatah ja Hamas. Läänekallas ja Gaza tsoon on alates 2006 parlamendivalimistest eraldi valitsemise all: Läänekallast valitseb Fatah ja Gaza tsooni Hamas. Hamas pole pärast 2016 Gaza tsoonis enam peaministrit ametisse määranud. Oktoobris 2017 sõlmisid Fatah ja Hamas Palestiina ala valitsemise osas kokkuleppe, mis peaks kehtima järgmiste parlamendivalimisteni.

Riigi tähtsaimad alusdokumendid on Palestiina iseseisvusmanifest 1988, Palestiina rahvuslik leping ja Palestiina põhiseadus.

Haldusjaotus

Palestiinlaste Omavalitsuse territooriumide halduskeskus on Rām Allāhi linn, kus asuvad palestiinlaste võimuorganid. Palestiina Riigi ametlik pealinn on Jeruusalemm, kuid Palestiina Omavalitsusel puudub kontroll Jeruusalemma üle. Palestiina Riik jaguneb ametlikult 16 kubernerkonnaks (muḩāfaz̧at), millest 11 asub Läänekaldal ja viis Gaza sektoris.

Palestiina kubernerkonnad

Läänekalda kubernerkonnad

Nimi	Pindala (km²)	Rahvaarv	In/km²	Keskus
Janīn	583	311 231	534	Janīn
Ţūbās	402	64 719	161	Ţūbās
Ţūlkarm	246	182 053	740	Ţūlkarm
Nablus	605	380 961	630	Nablus
Qalqīlyah	166	110 800	668	Qalqīlyah
Salfīt	204	70 727	347	Salfīt
Rām Allāh ja Al-Bīrah	855	348 110	407	Rām Allāh
Jeeriko ja Al-Aghwār	593	52 154	88