Prussakas
 |
See artikkel räägib harilikust prussakast; perekonna kohta vaata artiklit Prussakas (perekond), seltsi kohta artiklit Prussakalised |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Prussakas | |
|---|---|
 Blattella germanica | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Prussakalised Blattodea |
| Sugukond |
Ectobiidae |
| Perekond |
Blattella |
| Liik |
prussakas |
| Binaarne nimetus | |
|
Blattella germanica Linnaeus, 1767 | |
Prussakas ehk harilik prussakas (ka saksa prussakas, tõeline prussakas; ladinakeelne teaduslik nimi Blattella germanica) on tihti hoonetes elav prussakaliste liik.
Prussakad on varjulise eluviisiga putukad, päevavalguse kätte nad tavaliselt ei kipu. Prussakate toidulaud on lai, nad võivad toituda nii loomsetest kui ka taimsetest ainetest, aga võivad kahjustada ka näiteks paberit ja nahkesemeid.
Sõltuvalt temperatuurist võib emane prussakas elada kuni 10 kuud, isaste eluiga on tavaliselt lühem. Täiskasvanud prussakas on kuni 16 mm pikk ja kaalub kuni 0,1 grammi. Emased ja isased on väliselt üsna sarnased. Kõige lihtsam on emast isasest eristada siis, kui emane kannab tagakeha tipus munakapslit (vt pilti). Seda piklikku, pakikesetaolist moodustist, milles on tavaliselt 20–45 muna, kannab emane peaaegu kuni munade koorumiseni, peites selle koorumise ajaks kuskile varjatud paika. Elu jooksul võib emane prussakas produtseerida 4–5, harvemini kuni 8 munakapslit. Juba 1–2 päeva pärast kooruvad munadest noored isendid, kellest 6–7 kestumise järel saavad valmikud. Areng munast valmikuni kestab 22 kraadi juures umbes pool aastat, kõrgematel temperatuuridel toimub see märksa kiiremini.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Prussakas andmebaasis eElurikkus
