Šveits
|
Šveitsi Konföderatsioon
| |||||||||
 | |||||||||
| Riigihümn | Šveitsi psalm | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn |
puudub (de iure) Bern (de facto) | ||||||||
| Pindala |
41 291 km² [1]  | ||||||||
| Riigikeel |
saksa, prantsuse, itaalia ja romanši | ||||||||
| Rahvaarv |
9 104 063 (30.09.2025)[2] | ||||||||
| Rahvastikutihedus | 220,5 in/km² | ||||||||
| Liidunõukogu | Riigipea ja valitsusjuhi kohuseid täidab kollektiivselt seitsmeliikmeline liidunõukogu | ||||||||
| Iseseisvus | 1. august 1291 | ||||||||
| SKT |
678,887 mld $ (2017)[3] | ||||||||
| SKT elaniku kohta |
80 342 $ (2017)[4] | ||||||||
| Valuuta | Šveitsi frank (CHF) | ||||||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||||||
| Tippdomeen | .ch | ||||||||
| ROK-i kood | SUI | ||||||||
| Telefonikood | 41 | ||||||||
Šveits, ametlikult Šveitsi Konföderatsioon, on merepiirita riik Kesk-Euroopas. See piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, idas Austria ja Liechtensteini, ning lõunas Itaaliaga.[5] Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Šveits jaguneb geograafiliselt Šveitsi Alpide, Šveitsi kõrgplatool ja Juura mäestiku vahel. Alpide alla kuulub enamus riigi territooriumist, kuid suurem osa u. 9 miljonist elanikust elab platool.[6] Seal asuvad ka suurimad linnad ja majanduskeskused, sealhulgas Zürich, Genf, Lausanne, Winterthur ja Luzern.[7]
Šveits on liitvabariik, mis koosneb 26 kantonist, kusjuures de facto pealinn Bern toimib föderaallinnana ning on riigi valitsuse asukoht. Ametlikku pealinna riigil ei ole.[8] Riik hõlmab nelja peamist keele- ja kultuuripiirkonda: saksa, prantsuse, itaalia ja romanši, mis peegeldab pikaajalist mitmekeelsuse ja kultuurilise pluralismi traditsiooni. Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu näiteks tippdomeeni tähise .ch jaoks on võetud aluseks riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica. Vaatamata kultuurilisele mitmekesisusele püsib rahvuslik identiteet tugevana, tuginedes ühisele ajaloolisele taustale, väärtustele nagu föderalism ja otsedemokraatia, ning Alpi sümboolikale. Šveitsi identiteeti peetakse sageli keelt, rahvust ja religiooni ületavaks — seetõttu on Šveitsi mõnikord nimetatud "tahtenatsiooniks" (Willensnation), mitte tüüpiliseks rahvusriigiks.[9]
Šveits sai alguse Vana Šveitsi Konföderatsioonina, mis loodi hiliskeskajal kaitse- ja kaubandusliiduna. Riigi asutamisdokumendiks peetakse 1291. aasta Föderaallepingut. Konföderatsioon laienes ja tugevnes järk-järgult, hoolimata välistest ohtudest ja sisepoliitilistest ning usulistest konfliktidest. Šveitsi iseseisvust Saksa-Rooma riigist tunnustati ametlikult Vestfaali rahuga 1648. aastal. Šveits oli varauusaja väheseid vabariike ning ainus koos San Marinoga, mis elas üle Napoleoni sõjad. Riik jäi iseseisvate kantonite võrgustikuks 1798. aastani, mil Šveitsi tungis Prantsusmaa ja kehtestas tsentraliseeritud Helveetsia Vabariigi. Napoleon kaotas selle vabariigi 1803. aastal ja taastas konföderatsiooni. Pärast Napoleoni sõdu taastas Šveits endise süsteemi, kuid 1830. aastaks tekkisid sisemised pinged liberaalsete ja konservatiivsete jõudude vahel. Pinged viisid 1848. aasta põhiseaduse kehtestamiseni, mis sätestas tänapäevase föderaalriigi, koos individuaalsete õiguste, võimude lahususe ja kahekojalise parlamendiga.
Riigil on tugev neutraliteeditraditsioon.[10] Šveits on säilitanud relvastatud neutraalsuse poliitika alates 16. sajandist ega ole osalenud üheski rahvusvahelises sõjas pärast 1815. aastat. Riik liitus Euroopa Nõukoguga 1964. aastal ja ÜROga alles 2002. aastal.[11] Šveits on Punase Risti sünnipaik ja seal asuvad paljude tähtsate rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid või kontorid, sealhulgas WTO, WHO, ILO, FIFA, WEF ja ÜRO. Šveits on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) asutajaliige ning osaleb Euroopa Liidu siseturul ja Schengeni alal.
Šveits on üks maailma kõige arenenumaid riike ja kaheksas kõrgeim SKT inimese kohta. Šveitsil on tugev pangandus- ja finantssektor, arenenud farmaatsia- ja biotehnoloogiatööstus ning pikk traditsioon kellassepatööstuses, täppistehnikas ja tehnoloogias. Riik on tuntud ka šokolaadi ja juustu tootmise poolest ning sel on hästi arenenud turismitööstus.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Pinnamood
[muuda | muuda lähteteksti]Šveitsi kümme kõrgemat mäge on järgmised:
| Nimi | Kõrgus | Mäestik | |
|---|---|---|---|
| 1. | Monte Rosa | Dufourspitze 4634 m Dunantspitze 4632 m Grenzgipfel 4618 m Nordend 4609 m | Wallise Alpid |
| 2. | Domi mägi | 4545 m | Wallise Alpid |
| 3. | Weisshorn | 4505 m | Wallise Alpid |
| 4. | Matterhorn | 4478 m | Wallise Alpid |
| 5. | Dent Blanche | 4357 m | Wallise Alpid |
| 6. | Grand Combin | 4314 m | Wallise Alpid |
| 7. | Finsteraarhorn | 4274 m | Berni Alpid |
| 8. | Aletschhorn | 4195 m | Berni Alpid |
| 9. | Jungfrau | 4158 m | Berni Alpid |
| 10. | Mönchi mägi | 4099 m | Berni Alpid |
Pikemalt artiklis Šveitsi mägede loend
Geoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Šveitsi geoloogiline ehitus on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, suurem osa neist asub väljaspool Šveitsi.
Veekogud
[muuda | muuda lähteteksti]Šveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab