Hokusai
| Hokusai | |
| japon.: 葛飾北斎 japon.: 葛飾󠄁北齋 | |
| Hokusai. Avtoportret | |
| radmižen toižend: |
pirdai, xylographer, illustraator, ukiyo-e artist, čomamahtai, graafik, graafik, disainer, arhitektuurijoonestaja, kujutav kunstnik, joonistaja |
|---|---|
| sündundan dat: |
31. reduku 1760 |
| sündundan sijaduz: | |
| valdkund: | |
| kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 146. real: attempt to concatenate local 'prefix' (a nil value). |
| kolendan sijaduz: | |
| avtograf: | |
| | |

Kacušika Hokusai (japon.: 葛飾 北斎; sünd. läz 31. reduku 1760, Edo — kol. 10. semendku 1849, sigä-žo) oli japonine pirdai da gravirui, ukijo-e-stilin ezitai. Hän oli kaikiš tutabambišpäi Evropas gravirui-japonijalaine. Hokusai radoi verhiden nimiden al kaiken, enamba mi koumekümne psevdonimad, kävutadas niid pirdajan elon periodizacijan täht (Tecudzo, Sünro i m.e.).
Hokusail pit'k sädamiželo oli, no hän tegi parahimid töid ičeze kuz'kümnevoččen jubilejan jäl'ghe. Sädi 12 kuviden kogodust (japon.: 北斎漫画 Hokusai manga «Hokusain kuvad») elon aigan, sen ližaks koume kogodust oma pästtud gravirujan surman jäl'ghe. Vl 1834 läksi Hokusain kaikiš tutab tö — grafine «Fudžimägen 100 nägud»-serii (Fugaku sandžurokkei).
Pirdai om valatoitnu lujas 19. voz'sadan čomamahtod Evropas, ozutesikš, ar nuvon vai jügendštilin sädajid.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Hokusain laps'aigan nimi oli Tokitarō (時太郎). Hän oli sündnu käziradajan kanzha i zavodi pirtta kuz'voččen. Abuti čomitada kirjoid kuvil. Gravüran žanr kändihe modakahaks Japonijas, i pirdai oli otnus sihe tetpas.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Hokusai Vikiaitas |
| Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
